Sõpruse Park

Dendroloogiline ajastukroonika Põltsamaal

Sõpruse park on ainus Nõukogude ajal rajatud kindlaid kujunduspõhimõtteid järgiv park Jõgevamaal ja üks väheseid sellel ajal istutatuid Eestimaal.
1972. aastal mõõdistati tulevase pargi maa-ala, tööjoonised valmisid 1973. aasta 9.mail. 1973. aastal istutasid projekti järgi põhilise osa pargi puistust vabatahtliku tööna noorteklubi ”Hekto” liikmed ja nende sõbrad. Istikud pärinesid valdavalt Luua puukoolist, kuid osa okaspuid toodi ka Tartu puukoolist. Park on projekteeritud lähtuvalt klassikalise vabakujulise pargi kujundusprintsiipidest. Keskmes asus suur pargiaas, mille servadesse kujundati vormi ja värviaktsente. Algselt moodustasid tihedad puudealad 1/3, hõredad puuderühmad 1/3 ja lagendikud 1/3 pargialast. Pargipuistu kujundusmotiivide paigutamisel lähtuti jalgteedelt avanevatest vaadetest. Üleminek olemasolevalt kaskede istutuselt laialehistele lehtpuudele oli vaja kujundada sujuvalt. Et pargile anda juurde sisu ja seda väärtustada (vitsakesed lagedal põllul ei jätnud pargi muljet), hakati tollase kohapealse pargi rajamise eestvedaja Ants Paju initsiatiivil puistu täiendamiseks istutama jäädvustus-, mälestus- jm nimelisi puid. Istutusala laiendati Tallinna suunal elamukvartali ja maantee vahelisele alale. 2004. aasta rahvusvahelise graniitskulptuuride festivali järgselt on saanud park uue väärtuse ja sisu, kus kunagi kujundatud pargipuistu on skulptuuridele heaks taustaks.

Avastamisväärt kultuurilugu

Põltsamaal ühiskonnategelase, sportlase ja ajakirjaniku Ants Paju (1944-2011) eestvedamisel rajatud Sõpruse Park on omamoodi dendroloogiline ajastukroonika, kuhu tänaseks on istutatud juba üle 6000 puu ning lisaks püstitatud mitmeid kauneid graniitskulptuure, kündva Kalevipoja kuju ja monumentaalskulptuur “Tee Olümposele”, mille sammastel kirjas kõigi Eesti olümpiamedalistide nimed.

Uuri lähemalt

Ants Paju – nelja-aastaselt koos tädi Haide Viidinguga Siberisse küüditatud Ants Paju koolitee algas Kaigarotka algkoolis. 1955. aastal Eestisse tagasi pöördudes jõudis ta Tapiku 7-klassilise kooli ja Põltsamaa keskkooli kaudu EPA metsamajandusteaduskonna lõpetamiseni. Esimene töökoht oli Eesti Metsainstituudi vaneminsenerina ja seejärel ohutustehnika insenerina Põltsamaa kandis Lillevere-nimelises kolhoosis. Juba 1973. aastal istutati parki esimene puu. Ants Paju oli maksimalist. Ta ei jäänud endaga rahule ja tundis, et peab midagi veel tegema. Oma asju võttis ta väga suurelt ette ja võiks öelda, et tegi ka suurelt ära. Ühe näitena võiks siin tuua Sõpruse pargi rajamise Põltsamaale. Selle idee teostamine nõudis suurt meelekindlust. Lisaks mäletatakse Ants Paju Jõgeva noorteklubi Hekto loomise algataja ja eestvedajana 1976. a. Ants Paju on tunnustatud Valgetähe teenetemärgi ja Riigivapi teenetemärgiga ning ta on valitud Põltsamaa linna aukodanikus.